Psühholoogiline nõustamine ning ravi põhineb usalduslikul koostöösuhtel ja teaduspõhistel soovitustel

Kliiniline psühholoog kui pikemajaline personaalne vaimse tervise konsultant

Psühholoogilised mured ei teki reeglina üleöö ning muutuste algatamine ja säilitamine võtab aega. Seetõttu ei piisa üldjuhul probleemide lahendamiseks ainult ühest kohtumisest. Sõltuvalt sinu konkreetset probleemist, ootustest ja vajadustest võib koostöö kesta mõnest vestlusest aastatepikkuse regulaarse koostööni. Seda, kui tihti ja pikalt mingi häire raviks, mure lahendamiseks või eesmärgi saavutamiseks kohtuma peaksime, saame täpsemalt arutada koos ning vastavalt olukorra muutustele pidevalt kohandada. Esmakohtumisele tulles võiksid mõelda, et otsid endale vaimse tervise spetsialisti pikemaks koostööks, kes aitaks sul oma psüühikat paremini mõista ja korda seada. Selleks peavad sobima nii psühholoogi töömeetodid kui ka isiksus.

Iga inimene vajab natuke erinevat lähenemist

Psühholoogiliste raskuste lahendamiseks on palju erinevaid sekkumisviise, teraapiameetoideid ja spetsialiste. Iga inimene on erinev, seega on iga protsess rätsepatöö.

Esmakohtumisel uurin ma lähemalt, mis sind siia tõi. Küsin nii hetkeprobleemide kui ka olukorraga seotud eluloolise tausta kohta. Püüame koos mõista sinu ootusi ning arutame, kas saan sind nende saavutamisel toetada. Koos saame hinnata, kas just mina olen sulle praegu sobivaim spetsialist ja kas minu kompetentsid ja lähenemisviis võiksid sulle kasu tuua.

Teame, et inimesed on erinevad. Kindlasti oled isegi kogenud, et mõnega on lihtne suhelda, mõnega keerulisem. Oluline on leida koostööpartner, kellega hetkel tunned sobivust. Keegi, kes mõistab. sind ja kelle lähenemine haakub sellega, mida vajad. Mõnikord on selleks vaja kohtuda mitme spetsialistiga, enne kui leiad selle õige.

Võib juhtuda, et sinu konkreetse probleemi või ootustega sobib paremini mõni muu vaimse tervise spetsialist. Samuti võib olla mõistlik ja teinekord isegi hädavajalik pöörduda paralleelselt lisaks kliinilisele psühholoogile ka näiteks perearsti või psühhiaatri poole. Kui neid vajadusi märkan, saame koos arutada, kuhu ja kuidas edasi pöörduda, et just sinu jaoks vajalikud lahendused leida.

Minu lähenemisviis ja kompetentsid

Kuigi kõik kliinilised psühholoogid läbivad sama hindamisprotsessi ja vastavad ühtsetele kutsekriteeriumidele, on igal spetsialistil ka oma erihuvid ja tugevused. Seetõttu on loomulik, et paljud psühholoogid omavad teatud teemade ja probleemide valdkondades rohkem süvitsi teadmisi ning valdavad vilunumalt ka nende psühholoogiliste probleemide puhul sobivaid sekkumisviise ja soovitusi.

” Minu süvendatud huvi ja praktika on seotud meeleolu- ja isiksuslike raskustega, peresuhete ja paarisuhete probleemide, ärevuse, läbipõlemise, traumakogemuste, psühhootiliste häirete ning neuroarenguliste eripäradega nagu autism ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH).

Vanusegruppide lõikes olen kõige enam töötanud noorte täiskasvanute, laste ja noorukitega. Olen varasemalt praktiseerinud üldhariduskoolis, haiglates ja erapraksistes.

Psühholoogina suunan sind sügavamale endasse vaatama nii mõtete kui tunnete tasandil. Ma pean väga oluliseks küsimusi, mis aitavad mõista, miks miski on just praegu nii, nagu on. Püüame koos tasakaalustada minevikku vaatamise ja tänase hetke mõtestamise, et leida sobivaid viise edasi liikumiseks.

Minu suhtlusstiil on vahetu, otsekohene ja mitteametlik. Mulle meeldib teha nalja ja vahel ka veidi ropendada.

Psühholoogilise ravi ja nõustamise protsess

Ideaalses maailmas saab psühholoogilise nõustamise protsess läbi siis, kui oled omandanud uued teadmised ja harjumused, mis võimaldavad sul elada sinu jaoks täisväärtuslikku elu. Enamiku vaimse tervise häire puhul tähendab see nii sümptomite täielikku taandumist kui ka head arusaama häire tekkimisest ning enesekindlust meetodite valdamisel, mis aitaks seda tulevikus ära hoida ehk tagasilangust ennetada. Lihtsalt öeldes on minu kui psühholoogi üks eesmärkidest sinuga koostööd tehes misiganes vormis alati see, et lõpuks ei oleks mind enam vaja.

Küll aga seab elu meile pidevalt igasugu piiranguid ning tihti ei ole realistlik või ka sellel hetkel sinu jaoks kõige olulisem prioriteet see igakülgne parim võimalik tulemus. Mõnikord tahaks lihtsalt, et näiteks häire sümptomid segaksid elu natuke vähem või tunneksin mõningat leevendust kriisist ja oled juba siis valmis omal käel edasi toimetama. Teinekord viskab elu kaikaid kodaratesse uuesti ka siis kui juba tundus, et olen täitsa vormis, siis võib alati uuesti järje üles võtta sealt, kus jäi pooleli või kust parasjagu vaja oleks. Seetõttu on tähtis, et väljendad oma soove ja vajadusi avatult, siis saame enda eesmärke ja kohtumiste sisu kohandada just täpselt selle järgi, mille jaoks sul parasjagu on valmisolekut ja võimalusi. Ei ole ühte ainsat “õiget” viisi osaleda psühholoogilises protsessis, õige on see, mida sina vajad ja soovid, see võib olla üks kiire konsultatsioon või regulaarne iganädalane koostöö.

Üks väga oluline ja tihti ka ärevust tekitav küsimus on, et mis siis ikkagi tehakse seal psühholoogi juures selleks, et hakkaks parem? Juba võid arvata, et see, mis just meie sinuga parasjagu ette võtame sõltub sinu konkreetsest murest ja eesmärkidest. Siiski saan tuua välja hulga näiteid, mille seast saame valima hakata. Näiteks arutame, uurime ja kaardistame koos, kuidas just sinu jaoks häirivad sümptomid või keerulised olukorrad kujunevad ning miks nad püsivad. Sellest lähtuvalt võin ma selgitada asjakohaseid psühholoogilisi protsesse, tutvustada raamatuid ja veebiressursse, millest võiks kasu olla või pakkuda välja uusi oskuseid, mida harjutama hakata. Mõnikord mõtleme koos plaani, kuidas enda vajadusi või tundeid igapäevaelus märgata, kaardistada või maandada, kuidas ühe või teise keerulise olukorraga väljaspool seanssi toime tulla või lausa harjutame läbi kuidas midagi öelda näiteks pereliikmele või töökaaslasele. Kasu võib olla päeviku pidamisest, uute harjumuste või suhete loomisest, riskide võtmisest või hoopis julgemini piiride seadmisest ja “ei” ütlemisest.

Meil kõigil on meile omased viisid olla teiste inimestega suhetes. Tihti kipub olema nii, et need samad suhtemustrid, mis korduvad meie igapäevastes lähedastest suhetes, tõstavad pead ka psühholoogiga suheldes, eriti just pikema koostöö ja parema usaldussuhte tekkimisel. Seega on väga kasulik ja oluline rääkida seanssidel ka sellest, kuidas meie omavahel suhtleme ning milliseid mõtteid ja reaktsioone sul tekib nii minu kui meie koostööga seoses ning mida see võiks öelda nii sinu enda kui su lähedaste suhete kohta.

Psühholoogi vastuvõtul on konfidentsiaalsus oluline

Lähtun oma töös psühholoogide eetikakoodeksist. Sinu jaoks kliendina on eriti oluline teada, et meie kohtumised on privaatsed. See tähendab, et ma ei jaga meie kohtumistel räägitut ilma sinu loata kellegi teisega, välja arvatud mõningad erandjuhud.

Kui tegemist on olukorraga, kus sinu või su lähedase elu võib olla ohus, või on tegemist seadusega sätestatud kohustustega (nt info edastamine kiirabile, politseile või teavitamine abi vajavast lapsest), siis pean tegutsema vastavalt. Sellistel puhkudel annan sulle alati teada, kui konfidentsiaalsus peab mingil määral taanduma ning infot jagan alati nii palju kui vastavas olukorras sekkumiseks minimaalselt vaja on.

Pidev areng, supervisioon ja õppetöö

Nii erialase arengu kui enesehoiu eesmärgil osalevad psühholoogid regulaarselt supervisioonis. Superviisor on justkui psühholoogi tööpsühholoog. See tähendab, et ma arutan oma tööd kogenuma kolleegiga, vastavalt vajadusele ja võimalustele grupis või individuaalselt. Supervisioonis räägime teinekord ka spetsiifilistest klientidest ja olukordadest, mida tehes jagan infot anonüümsel viisil, mis ei võimaldaks sind kui isikut tuvastada. Konfidentsiaalsuskohustus laieneb ka superviisorile ning kolleegidele, mis tähendab, et ka nemad ei jaga supervisiooni vestluste sisu edasi. Supervisioon tagab psühholoogide töö kvaliteedi ja on lahutamatu osa psühholoogilise nõustamise ja ravi protsessist. Töötan ka õppejõuna ning toetun loengutes ja seminarides muuhulgas ka oma enda kogemustele praktilises töös psühholoogina. Õppetöös kasutan alati üldistatud ja simuleeritud näiteid klientidest ja olukordadest ning ei jaga enda reaalsete klientide lugusid ega fakte nende kohta. Kui mulle tundub, et midagi meie koostööst oleks tudengitele eriti kasulik teada, siis küsin alati sinu luba, jagan lugu anonüümselt ja üldistatult ning loomulikult on sul alati õigus keelduda ilma igasuguse põhjenduseta. Sinu elu ja mõtete sisu on sinu vallata.